Spordientustiast Sven Luks soovib kõigile 18. Tallinna Rattamaratoni osalejatele tegusat ja reibast hooaega.

Osalete erinevatel rahvaspordiüritustel Eestis. Kus Teid võib osalemas kohata?

Sel hooajal sõidan MTBest maratonide sarja Sportland Bottecchia Team-is ja lisaks ACE Logistics Xdreami seikluspordisari Sportland/The North Face võistkonnas. Osalen veel Filter maanteekarikasarja, rida orienteerumisvõistlusi (rattaorienteerumise EMV) ja erinevaid vastupidavus/seiklusspordi üritustel.

Kas olete Tallinna Rattamaratoni regulaarne osaleja?

Tallinna Rattamaratonist pole küll päris kõigil kordadel osa võtnud, küll aga kindlasti enamusest ja esimestel kordadel olin ka stardis. Erandiks pole ka see aasta.

Korraldate ka ise spordisündmusi. Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskus on Teile kindlasti väga kodune?

Ise küll korraldan väiksemaid üritusi ja rohkem siiski meelelahutuslikke spordi-ja matkapäevi nii noortele kui ka täiskasvanutele. Põhiline koostööpartner ongi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, kus üritusi läbi viin.

Teate seda piirkonda juba kaua ja põhjalikult?

Töötan Sportland Eesti AS-is üle kümne aasta ja esimesed 7 aastat olin tööl Kõrvemaa keskuses. Ise olen Aegviidu poiss ning ümbruskond on juba maast madalast selge. Noorest peast sai kõvasti jooksu ja orienteerumist tehtud, koolis oli kõva suusatamine ja nii ta läks.

Jääb mulje, et olete üdini sportlik inimene. Töö ja vabaaeg sisaldab palju sportliku liikumist ja õhkkonda?

Treeningutega sai alustaud 8 aastaselt, oli sel ajal selline asi nagu Enn Selliku Jooksukool, mida teles vedas Toomas Uba. Koolis oli kõva suusatreener ja orienteerumistreener väljastpoolt kooli.

Aegviidu kool oli väike, umbes 130 õpilast, kellest käis trennis vist umbes 100. Suusatamine oli vabariigi ja orienteerumine peaaegu Nõukogude Liidu tasemel.

Ja eks see sportlik eluviis ole praegugi alles. Nagu mul kodus öeldakse, et mitte sport ei anna elule aastaid, vaid sport annab aastatele elu (värvi). Elukaaslane on koolis kehalise kasvatuse õpetaja, aktiivne spordi eestvedaja. Vanem poeg mängis meistriliiga tasemel käsipalli, noorem poeg (8-aastane) alles hakkab tegusid tegema.

Töö ja hobi käivad käsikäes juba pikemat aega,  saan teha seda, mis meeldib. Olen lisaks matkakorraldaja ja väikestviisi tegelen ka fotograafiaga. Sportlandis olen tööl Ülemiste keskuses, kus tegelen suviti rataste ja talvel suuskadega.

Kas võistlustel olete ka tulemusele orienteeritud või peaeesmärk on nautida liikumist ja kohaks olgu siis see, mis tuleb?

Nagu ise ütlen, et maailmameistriks enam ei tule, seega kohad enam nii tähtsad pole. Teine koht on ka hea küll  :) Eks ta oleneb võistlusest, oleme ikka realistid. Igal alal ja võistlusel ei saa olla esimeste hulgas. Aga teinekord on teine koht ka pettumus.

Kas jälgite ka Eesti maastikuratturite paremiku tegemisi ja tulemusi? Keda ennustate võitjaks?

Eesti rattavõistlustel hoian pöialt ikka vanale kaadrile. Tundub, et Massa on ikka jätkuvalt hoos ja eks kindel on, et sarja kokkuvõttes võib tegijate seast otsida Austa nime.

Milliste mõtetega lähete 18. Tallinna Rattamaratoni starti ja, mida soovitate kaasvõistlejatele?

Loodan sel aastal sõita Tallinna Maratonil nii 50-nda koha kanti, Viljandis olin 63. Aga olin ka peale laagrit (kolm nädalat Mallorcal) haige. Loodan, et vorm paraneb hooaja edenedes.

Soovin kõigile tegusat ja reibast hooaega ja tuletan meelde, et treeningu kõige tähtsam osa on puhkus :)