Talvised külmakraadid suusamaratonidel on ootuspärased ja tervitatavad, kuid sellegipoolest tasub enne maratonile saabumist natukene läbi mõelda, kuidas ennast krõbedate külmakraadide eest kaitsta. Pariisi Puhkekeskuses on laupäevasel maratonipäeval oodata ca -15 külmakraadi. Mida teha, et külm sõidu nautimist segama ei hakkaks?
Küsisime Sportlandi Madshushi brändijuhi Dima Smirnovi käest soovitusi!
Nr 1 - jalad tuleb hoida soojad ja kuivad
Enamasti ei tekita külma tunnet jalgades temperatuur, vaid niiskus. Seetõttu eelista sokke, mis on tehtud niiskust hästi suunavast materjalist, abiks on tehnilised suusasokid, tänapäeval meriinovilla sisaldusega. Kuigi puuvillast sokid kõlavad tavaolukorras hästi, siis suusamaratoni sõites tasub need koju jätta. Suurte miinuskraadidega on soki osas hea valik, kui kasutad õhukest alussokki ja peale paned omakorda veel tavalise suusasoki.
Suusasaapad ei tohi olla liiga kitsad. Parem olgu saapas natukene rohkem kui vähem lisaruumi. Liiga paras saabas on ebamugav ja lisaks takistab ka vereringet, mis omakorda tekitab külmatunde jalgades.
Nipp: kui saabas tundub alguses pisut lõdvem, on see sageli just õige valik külmaga sõitmiseks. Kui tunned, et vajad lisasoojust, siis tasub muretseda endale saapakatteid, mis hoiavad niiskust eemal ja on ka tuulekindlad. Parim nipp on maratoni juba soojade jalgadega alustada ehk et ära enne starti niisama paigal seisa - liiguta ja hoia end soojas.
Nr 2 - kaitset vajavad ka käed!
Sõites maratoni, viibid külmakraadides kauem kui igapäevaselt. Tasub meeles pidada, et käed ja sõrmed jahtuvad kiiresti, kuid nende soojas hoidmine on lihtsalt lahendatav ülesanne. Esimese punktina toome välja, et labakindad hoiavad sooja paremini kui sõrmkindad. Samas suurema tähtsusega on see, et kinda pealismaterjal on tuulekindel. Tark maratoonar võtab kaasa ka varukindad, et kohe finišisse jõudes kuivad kindad kätte panna. Kui sõbrad tulevad raja äärde kaasa elama, võid ka neil paluda sulle ühed varukindad kaasa pakkida. Ka siin on võimalik kasutada aluskindaid (liner gloves), mis tehtud enamasti niiskust juhtivast ja soojuse hoidvast materjalist. Ning eriti külmakartlikutele on olemas ka keemilised soojapadjad.
Arvesta, et käte soojaks saamine võtab rajal aega 2-3 km, seetõttu tegele sellega juba varem ja tee enne starti usinalt käteringe.
Nr 3 - nägu ja hingamine
Külma õhu ja tuule käes võib nägu hakata kiiresti külmetama. Selle vältimiseks kasuta buffi, näomaski või õhukest balaklavat. Kui külmakraadid on väga suured, siis kata õrnalt põsed ja nina, kuid vaata enne starti veel üle, et hingamine oleks mugav. Nina ja suu katmisel tuleb olla ettevaatlik, sest materjal läbi mille intensiivselt hingatakse, kipub jäätuma. Kui otsustad põski mitte katta, siis määri põsed ja nina enne starti kas külmakreemi või vaseliiniga. Lisavõimalus on ka sporditeip, millega saab katta nina ja põsed.
Nr 4 - riietus olgu kihiline
Õige riietus hoiab sooja, kuid ei lase üle kuumeneda. Siin on abiks kihiline riietumine.
Rahulikus tempos liikuvad suusasõbrad:
Kiiremas tempos liikujad, paremat koha ja aega jahtivad suusatajad:
Mõlema puhul on muidugi suusamüts (õhuke, soojem või ka tuulekindel) väga oluline osa.
Kui on külmale lisaks ka tuuline või sajab lund, soovitan kasutada suusaprille.
Nipp: Kui stardis tunned, et on veidi jahe, siis oled riietega täppi pannud! Kui Sul on stardis hea ja soe olla, siis ilmselt oled end liiga paksult riietanud ja sõidu ajal võib Sul hakata palav.
5. Rajal
Kindlasti joo sooja jooki joogipunktides, külmaga läheb kehast energia välja kiiresti ja märkamatult. Täida energiavarud võimalikult tihti. Jälgi enesetunnet ning ära unusta, et enda tervis on kõige olulisem!
6. Pärast finišit
Võimalusel joo sooja jooki, plusspunktid kui oled endale ise juba kodus sooja tee ette valmistanud!
Pärast finišit vaheta kiiresti märjad riided kuivade vastu. Nüüd on aeg unustada sportimise riided - kasuta sooju dresse, sooju talvesapaid ja paksu jopet. Ära unusta ka mütsi ja kindaid! Kui võimalik - kasuta ka sooja sauna!
...